Ajalugu  

  Toodang  

  Lingid  

  Memuaarid  

  Vrakigalerii  

  Arhiivkogu  

  Muud maaparandusmasinad  

  Info   

Otsingusõna(d):

Ajalugu

Fotogalerii
Selles veebilehe osas on ülevaade Tallinna Ekskavaatoritehase(hiljem tootmiskoondis ''Talleks'') ajaloost.


Tallinna Ekskavaatoritehas, hiljem tootmiskoondis "Talleks", oli üks vähestest tehastest Nõukogude Liidus, mis tootis maaparanduse jaoks drenaažiekskavaatoreid.
Tehase ajalugu algab 1944. aastast. Lahingumüra polnud veel vaibunud, kuid hoolimata sellest algas tehase ehitamine. Põhikorpus valmis 1947. aastal, samal aastal remontis tehas ka esimesed autod ja mootorid. Peagi lisandus traktorite remont ja varuosade valmistamine. Millalgi 1950ndate aastate paiku jõuti esimese seeriatoodanguni, milleks olid veepumbad. 1952. aastal hakati tootma sisetreipinke.

Pöördepunktiks sai aasta 1956, mil tehases alustati ettevalmistuste tegemist paljukopaliste drenaažiekskavaatorite tootmiseks maaparanduse tarbeks. Samal aastal valmis ka esimene ekskavaator ETN-142. Algus polnud kerge. Montaažitsehhi mahtus korraga 3 traktorit DT-54, mis olid ekskavaatori ETN-142 baastraktoriteks. Nimetatud traktorid lammutati ära, lõigati keskelt pooleks, venitati pikaks, keevitati, monteeriti ning lõpuks pandi uuesti kokku. Ohverdati traktor, et saada ekskavaator.
Juba mõni aasta hiljem, 1960. aastal konstrueeriti meie vabariigis uus ekskavaator ETN-171. See ekskavaator valmistati midagi lõhkumata. Ekskavaator ETN-171 pani alguse kogu järgnevale toodangule, sest kõik hiljem toodetud drenaažiekskavaatorid kasutasid selle põhisõlmi.
1960ndate aastate keskel vahetas mudeli ETN-171 välja ETZ-202-seeria, mis väheste muudatustega konstruktsioonis püsis konveieril kuni Nõukogude perioodi lõpuni.

1960. aastal ühendati tehasega Viljandi Mehhaanikatehas, 1961. ja 1962. aastal Mõisaküla Veduriremondi-Mehhaanikatehas ning Paide Teedemasinate tehas, kus 1954. aastal oli alustatud teehöövli V-10 konstrueerimist, mille vahetas hiljem välja üleliidulise standardi järgi margitähiseks saanud D-512.

1961. aastal algas Mõisakülas tranšee-ekskavaatori ETN-124 tootmine, nimetatud ekskavaatoril oli baastraktoriks MTZ-5LS, 1964. aastal algas Mõisakülas juba uue tranšee-ekskavaatori ETZ-161 tootmine, millel oli baastraktoriks MTZ-50. ETZ-161 püsis tootmises kuni 1978. aastani. Selleks ajaks oli alustatud traktori MTZ-80 baasil tranšee-ekskavaatori ETZ-165 tootmist, viimaseks Nõukogude perioodil Mõisakülas toodetud tranšee-ekskavaatoriks oli ETZ-165A.

1975. aastal moodustati Tallinna Ekskavaatoritehase baasil tootmiskoondis ''Talleks''.

80ndatel aastatel püüti alustada väikemajapidamisse sobivate traktorite tootmist Tšehhoslovakkia päritolu keskliigendiga väiketraktori TZ-4K-14 eeskujul. Valmis saadi ka tosinkonnast traktorist koosnev katsepartii, kuid Nõukogude Liidu kokkuvarisemine 80ndate aastate lõpul ja 90ndate alguses määras aga selle ettevõtmise nurjumisele ja nii ei saagi me rääkida eestimaisest traktoritööstusest seeriatootmise mõistes.

Tallinna Ekskavaatoritehas kasvas ja arenes koos Tallinna Polütehnilise Instituudi õpperühma MM-58 lõpetajatega. Nende hulgast tulid tehase peadirektor, peainsener, mitu peakonstruktorit, peatehnoloog ja mitmed büroojuhatajad. Seal töötas lühemat või pikemat aega 11 MM-58 rühma lõpetanut.
Seoses Eesti iseseisvumisega 1990ndate aastate alguses algas Eesti ettevõtete erastamisprotsess, mis haaras ka "Talleksit".
1990. aasta 28. detsembril vormistas peadirektor Paul Treier Moskvas minister V. Velitško ja aseminister V. Taraskini allkirjaga dokumendi tootmiskoondise "Talleks" üleandmise kohta Eesti NSV alluvusse. Vastavalt kokkuleppele peaminister Edgar Savisaarega hakati valmistuma ettevõtte katseliseks erastamiseks. Erastamise võimaliku variandi ja skeemi palus Savisaar välja töötada peadirektor Paul Treieril. Sellega oli hõivatud tehase juhtkond ning samuti eksperdid "Mainorist", juriidilistest büroodest, teadusasutustest. P. Treier moodustas 16-liikmelise asutajaliikmete grupi, kust aga jättis välja oma asetäitja.
Talleksi juhtkonna 16 asutajaliiget märkisid aktsiad ning alustasid aktsionäride märkimist. Samal ajal moodustati konkureeriv aktsiaselts "Eesti Talleks". Kui töö "Talleksi" erastamiseks oli lõpusirgel, andis minister Savisaare väliskomandeeringu ajal tema asetäitja J. Leimann välja Ministrite Nõukogu määruse, millega kuulutati välja "Talleksi" erastamise konkurss. See aga tähendas, et esmaasutajate varasemad kokkulepped valitsusega kaotasid jõu ning TK "Talleks" erastati konkureerivale firmale AS "Eesti Talleks".

Kuna erastamisel rikuti eelnevaid kokkuleppeid ja ilmnesid nn. "uued ärisidemed", alustas P. Treier kohtuteed eesmärgiga säilitada TK "Talleks" riikliku aktsiaseltsina ning jätkata masinaehituse traditsioone Eestis. Aastatepikkuse kohtuvaidluse tulemusena tunnistas Eesti Riigikohus "Talleksi" erastamise ebaseaduslikuks. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu aga andis valitsusele eriotsusega vabad käed, kes "müüs" tehase ikkagi firmale "Eesti Talleks". Tõenäoliselt lugesid siin "Eesti Talleksi" juhtide sidemed võimuliiduga.

1992. aastal sunniti peadirektor Paul Treier ametist lahkuma. Sama aasta suvel suri ootamatult peakonstruktor Eino Mark, kellele said tõenäoliselt saatuslikuks uute noorte omanikega tööl tekkinud pinged. Selleks ajaks oli tehas muutunud juba kommertsettevõtteks, kus masinaehitusliku toodangu valmistamine oli teisejärguline küsimus.

''Talleksi" ekskavaatorid olid tuntud kogu meie vabariigis ja ka umbes 33 välisriigis. 1977. aastaks oli tehas tootnud 11000 ekskavaatorit, millega oli selleks ajaks kuivendatud 4 miljonit hektarit põllumaad.
Uute ekskavaatorite tutvustamiseks korraldati ''Talleksis'' igal aastal kursusi, kuhu kutsuti mehhanisaatoreid tarbijaettevõtetest.

Tänaseks on veel 80ndatel aastatel iga maaparandusettevõtte põhivarustusse kuulunud kollased "Talleksi" drenaažiekskavaatorid meie põldudelt täielikult kadunud. Kunagisi ekskavaatoriehituse traditsioone jätkab endine koondise Mõisaküla filiaal nüüd juba uue nime AS ET Mõisaküla all. Siin-seal võib mitmete side- ja elektriala ettevõtete käsutuses näha veel töötamas ka Mõisaküla tehase varasemat toodangut - peamiselt 80ndatel aastatel valminud tranšee-ekskavaatoreid ETZ-165 ja ETZ-165A. Loodetavasti ei kao koos nendega mälestus Eestis ehitatud ekskavaatorist.

Käesoleva teksti koostamisel on põhiallikatena kasutatud erinevaid ajakirjades ''Tehnika ja Tootmine'' ning järgmisi raamatus "Ühe masinaehitajate rühma lugu" (Tallinn, TTÜ, 2003) ilmunud artikleid:

Arvo Mägi. Ekskavaatoritehase saaga;
Valdur Krause. Autobiograafia;
Paul Treier. Autobiograafia.

<<12345>>

Uus ekskavaator
Uued ekskavaatorid
Uued ekskavaatorid
Valminud on tuhandes ETZ-202
Masinatega tutvumas
Maaparandustööd

 Album: Talleks, 1. osa

Tallinna Tööpunalipu ordeniga NSVL 50. aastapäeva nimeline Tootmiskoondis "Talleks". Tallinn, "Valgus", 1984, 40 lk., ill. Koostanud P. Treier, E. Šknevski, R. Lattik, T. Suuressaar, J. Litovskaja. Kujundanud P. Urtson. Fotod: V. Põld. (paralleeltekst eesti ja vene keeles)

 Album: Talleks, 2. osa